Magnetväli

Magnet on keha või materjal, millel on magnetväli. Magnetväli on nähtamatu, kuid põhjustab metallide nagu raua tõmbumise ning teiste magnetite tõmbumise või tõukumise olenevalt polaarsusest.

Tavaliselt mõistetakse magneti all püsimagnetit, mis on tehtud magnetiseeritud materjalist. Neid materjale nimetatakse ka ferromangeetilisteks, mõni näide:raud, nikkel, koobalt, neodüüm. Need ained tõmbuvad magnetitega ka siis kui nad ei ole magnetiseeritud.

Magnetväljaks nimetatakse liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu välja.

Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine.

Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli. Püsimagneti juures võib eristada kahte piirkonda: põhjapoolus ja lõunapoolus.

Üks esimesi kasutusalasid üldse on kompassides, kus kasutatakse ära Maa magnetvälja.

Elektrimootorites ja generaatorites kasutatakse kombinatsiooni püsimagnetitest ja elektromagnetites.

Magnetid on tähtsad ka kõlarites.

Magneteid kasutatakse trikkide tegemiseks ja meelelahutuses.

Neodüüm (sümbol Nd) on keemiline element järjekorranumbriga 60, haruldane muldmetall.

Ta esineb looduses 7 stabiilse isotoobina. Nende massiarvud on 142, 143, 144, 145, 146, 148 ja 150.

Omadustelt on neodüüm lantanoid. Tema tihedus normaaltingimustel on 6,8 g/cm³. Neodüüm sulab 1024 Celciuse kraadi juures ning keemistemperatuur 3100°C.